Taastusravi

Taastusravi on südamehaigete haiglajärgses perioodis üheks oluliseks teguriks, et tagada patsientidele parem elukvaliteet ning prognoos.

Taastusravi vajavad:

  • südamelihase  infarkti põdenud
  • patsiendid, kellel teostatud südamelihase verevarustust parandavad protseduurid (angioplastika ja aortokoronaarne šunteerimine)
  • haiged klapioperatsioonide järgselt
  • kroonilise südamepuudulikkusega patsiendid
  • südame siirdamise järgsed haiged

Otsuse, kas patsiendile on vajalik meditsiiniliselt juhendatud taastusravi või on piisav elustiili muutmine kodustes tingimustes, teeb taastusarst.
Nii statsionaarne kui ambulatoorne taastusravi on patsiendile tasuta 6 kuu jooksul pärast ägedat haigestumist.

Taastusarsti vastuvõtule suunab perearst või eriarst.
Taastusarst korraldab esmased uuringud, millest lähtuvalt korraldatakse edasine  taastusravi, sealhulgas optimaalne  kehaline  koormus.

Taastusravi eesmärgid

  • parandada kehalist töövõimet ja vähendada koormusest põhjustatud haigussümptomeid
  • välja selgitada ja seejärel mõjutada südame isheemiatõve muudetavaid riskifaktoreid
  • parandada tervisega seotud elukvaliteeti
  • vähendada kordushaigestumust ja surevust südame-veresoonkonna haigustesse

Südamehaige taastusravi on mitmest komponendist koosnev  tegevus, hõlmates:

  • regulaarset liikumisravi
  • muudetavate riskifaktorite (kõrgvererõhktõbi, ainevahetuslikud parameetrid, suitsetamine, diabeet) mõjutamist
  • psühhosotsiaalset nõustamist

Südamehaige taastusravi on meeskonnatöö, milles osalevad lisaks patsiendile arst, füsioterapeut, dieedispetsialist, psühholoog ja vajadusel sotsiaaltöötaja.

Südamehaige jaoks on taastusravi aktiivne elukestev tegevus ja selleks motiveeritud patsient paraneb sedavõrd, et haigus ei pruugi endast märku anda ja inimene elab täisväärtuslikku elu.

Taastusravi korraldusest

Südame isheemiatõvehaigete taastusravi

Haiglaravi pärast ägedat koronaarsündroomi (ÄKS) on lühenenud 4-6 päevani ning lühikese statsionaarse ravi tingimustes on patsiendi nõustamine riskifaktorite, sealhulgas optimaalse kehalise koormuse  mõjutamise osas ebapiisav. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada taastusraviga varakult peale ägedat koronaarsündroomi.

Haigete kehalist töövõimet on võimalik tõhusalt parandada just varase, 2-4 nädalat pärast ÄKSi algava tervikliku programmi abil. Lähtudes varases taastusravis omandatud oskustest ja teadmistest, peaksid patsiendid olema suutelised ja motiveeritud edasiarendavas ning säilitavas etapis käsitlema isheemiatõve riskifaktoreid valdavalt iseseisvalt.

Suures osas on südamehaigete taastusravi ambulatoorne, kuid tüsistunud juhtudel võib taastusravi kuue kuu jooksul pärast haigestumist 14 päeva vältel saada ka statsionaaris.

Põhilised südamehaigete taastusravi keskused Eestis:

Kehaline koormus

Kehaline koormus
Koormustest

Õigesti doseeritud regulaarne aeroobne suuri lihasgruppe haarav treening (kõnd, suusatamine, ujumine) on südamehaige taastusravi üheks nurgakiviks.  Siin on äärmiselt oluline hinnata koormustesti abil, millise intensiivsusega koormus on lubatav ja koormustaluvust parandav.
Koormustest tehakse enne raviprogrammi alustamist ja mitmetes keskustes ka selle lõppemise järgselt. Testi on soovitav korrata hiljem vähemalt ühel korral aastas.
Parima lõpptulemuse saavutamiseks on vajalik esialgu meditsiiniliselt juhitud treening, mille käigus on võimalik kulutada 1000-2000 kilokalorit (kcal) nädalas (läbida nädalas kõndides 17 km,  kuni 3-5 treeningut kestusega 45-60 minutit).

Vastunäidustatud on tegevused, mis nõuavad kogu keha lihaste järsku ja intensiivset kokkutõmmet (lume kühveldamine, kapi/auto lükkamine). Sageli ei sobi käte ülevalhoidmist nõudvad tööd (kardinate riputamine, lae värvimine).

Tippsport peale südamelihase infarkti ei ole reeglina mõeldav. Igal konkreetsel juhul tuleks konsulteerida kardioloogi või taastusarstiga, kes korraldab kehalist töövõimet ja kardiorespiratoorset reservi täpsustavad uuringud.

Mitmes keskuses (TÜ Kliinikum, ITK,  Taastusravikeskus Sõprus Pärnus) on võimalik teha kardiopulmonaalne koormustest. Selle uuringu abil on kõige täpsemalt võimalik hinnata patsiendi aeroobset suutlikkust ja kehalist töövõimet.

Aeroobse suutlikkuse näitajaks on maksimaalne hapnikutarbimine, mis võib kõikuda vahemikus 6-100 ml/min/kg. Südamehaigetel on see tavaliselt vahemikus 10-20 ml/min/kg, treenitud isikutel 25-40 ml/min/kg ja aeroobset spordiala (suusatamine pikamaajooks, triatlon) harrastavatel tippsportlastel üle 40 ml/min/kg (näidatud kõrvaloleval graafikul).

Koormus-EKG aparatuur on olemas enamuses tervisekeskustes ja haiglates. Sellega ei ole küll võimalik hinnata hapnikutarbimist,  kuid kehalise töövõime määratlemiseks ja südamehaige taastusravi optimaalse koormuse doseerimiseks on koormus-EKG sobiv meetod.
Mida madalam on patsiendi koormustaluvus, seda suuremat juurdekasvu võib loota taastusravi  tulemusena.

Psühholoogiline  nõustamine

Psühholoogilised probleemid on tavalised müokardiinfarkti läbiteinute hulgas.

Depressioon, sotsiaalne isolatsioon ja toetuse puudumine on olulised riskifaktorid.  Enamasti  tekivad sõprus ja altruism kardioloogilise taastusravi programmis osalejate vahel, mis aitab kaasa sotsiaalse toetuse kujunemisele ja patsientide tuntavale emotsionaalse seisundi paranemisele.

Samas on teada, et mõõdukas kuni tugev depressioon ilmneb 10-20%-l ja ärevushäire 5-10%-l südamelihase infarkti läbi teinud patsientidest. Psühholoogid eristavad A, B ja D käitumistüüpe, kusjuures südamehaigustest enam on ohustatud A ja D. Esimesi iseloomustab koleerilisus, nad on kiirustavad, kõige pärast muretsevad ja eesmärgile orienteeritud maksimalistid, kelle väljaelamised on küllaltki jõulised. D- tüüpi isikud on samuti kõikjale püüdlevad, sageli vastu tuult liikuvad ja väga tublid olla püüdvad inimesed, keda iseloomustab soov teistele mitte liiga teha ja kanda mured endaga kaasa, kuid väljaelamised toimuvad oma tervise arvelt.

Psühholoogi roll on välja selgitada kliinilise depressiooni ja ärevushäirete all kannatavad isikud, kes võivad vajada ravi antidepressantidega ja/või psühhoteraapiat.

Taastusravi mõju patsiendi prognoosile

Õigeaegse ja optimaalse taastusravi tulemusena:

  • langeb koronaaratakkide esinemissagedus kuni 50% ja haiglaravi vajadus 25-30%
  • kuni 30% võrra väheneb üldine suremus ja suremus südame-veresoonkonna haigustesse
  • aeglustub ateroskleroosi protsess veresoontes
  • paraneb  oluliselt kehaline töövõime ja tervisega seotud elukvaliteet
Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. EE-0322-10-2017-CV, 10.10.2017.
web flash ad