Koronaarstent

Koronaarstendi mõõtmed

Koronaarstendi mõõtmed

Koronaarstendiks nimetatakse ballooni peal veresoonde viidavat võrku. Balloon täidetakse surve all vedelikuga. Laienenud balloon lükkab lahti metallvõrgu, mis jääb ahenenud piirkonda toestama.

Stendi 2 põhitüüpi:

Koronaarstent

Balloon laiendatakse ja selle eemaldamisel jääb veresoont toetama stent

Kuni veresoone sisekestaga (endoteeliga) kattumiseni on stent võõrkeha. Sinna võivad kinnituda vereliistakud ning tekkinud tromb suleb kogu stendi valendiku – tekib äge südamelihase infarkt.

Vereliistakute kleepumise takistamiseks saate peale protseduuri vähemalt kahte ravimit: atsetüülsalitsüülhapet ja mõnda teist antiagregantide rühma kuuluvat ravimit.

Antiagregandid on ravimid, mis takistavad vereliistakute kokkukleepumist (agregeerumist) pärgarterites, seeläbi muutes vere vedelamaks.

Ägeda koronaarsündroomi tõttu stenditud haigel on kahese antiagregantravi kestuseks 1 aasta. Aasta möödudes jätkub antiagregantravi ainult atsetüülsalitsüülhappega.

Metallstendid kattuvad endoteelirakkudega kiiremini kui ravimkaetud stendid, seetõttu võib kahene antiagregantravi olla lühem.

Ravimkaetud stendid vähendavad oluliselt hilisemat aeglast soone ahenemist ehk restenoosi ja seeläbi ka kordusprotseduure (TVR – ingl. k target vessel revascularisation), mõningane vähenemine on leitud ka surmade ja südamelihase infarktide osas.*

* Comprehensive Meta-Analysis of Randomized Trials and Observational Studies Ajay J. Kirtane et al, Circulation, 2009:119: 3198-3206.

Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. 1023297.011_12/16_EE
web flash ad