Aorto-koronaarne šunteerimine (AKŠ)

Mõningatel juhtudel taastatakse südame verevarustus operatsiooni käigus, mida nimetatakse aorto-koronaarseks šunteerimiseks (AKŠ, ingl. k. CABG – Coronary Artery Bypass Grafting). AKŠ teostatakse mitme pärgarteri või vasaku peatüve kahjustusega patsientidele, parandades haigete elukvaliteeti ning vähendades surmasid.

Get Adobe Flash player

Operatsiooni käigus paigaldatakse südame veresoontele lisasooned ehk sillad (šundid). Šundid saavad verd inimese kõige suuremast veresoonest – aordist. Šundid viivad vere pärgarteri ahenenud kohtadest mööda ja nad õmmeldakse kahjustatud pärgarteri normaalse osa külge. Šuntideks vajaminev materjal pärineb patsiendi enese veresoontest. Šunteerimiseks vajaminevad veenid võetakse jalgadelt, arterid aga rindkere sisepinnal asuvast arterist või käelt.

Koronaararterite šunteerimist teostatakse alates 1960-ndatest aastatest.

AKŠ puhul on tegemist üldnarkoosis operatsiooniga, mille käigus avatakse rindkere. Operatsiooni teostatakse kunstliku vereringega või ilma, vastavalt haiguse ja patsiendi eripärale. Vajadusel kombineeritakse klapioperatsiooniga.

AKŠ ohud: haavainfektsioon, insult, šuntide sulgumine

Plaanilise tüsistumata operatsiooni puhul viibib patsient haiglas 5-7 päeva, lõplik taastumine võtab mõne kuu.

Seevastu erakorralise lõikuse järgselt sõltub paranemine väga paljudest asjaoludest. Suure infarkti ja kaasuvate haigustega võib haiglaperiood kesta nädalaid, südamelihase väiksema kahjustuse korral võib paranemine sarnaneda plaanilisele protseduurile.

Seetõttu on oluline jälgida raviarsti ja kirurgi poolt määratud raviplaani, mitte asjata viivitada või operatsiooni elukorralduslikel põhjustel edasi lükata.

Vaata aorto-koronaarse šunteerimise protseduuri selgitavat videot
(inglise keeles, British Heart Foundation)

Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. EE-0322-10-2017-CV, 10.10.2017.
web flash ad