Kolesterool

Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine, mida sünteesitakse organismis. Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk. Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes – rasvases lihas ja vorstitoodetes, võis, kanamunades (eriti munakollases).

Eristatakse mitut tüüpi kolesterooli.

Esimest osa lipoproteiinidest Selleks, et rasvu transportida, seob organism nad proteiinidega (valkudega). Moodustuv kompleks on lipoproteiin ehk rasvvalk.
nimetatakse HDL-kolesterooliks (ingl.k. high-density lipoprotein) ehk „heaks kolesterooliks“ ja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda „halvast kolesteroolist“. Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres.

LDL-kolesterooli (madala tihedusega kolesterool, ingl.k. low-density lipoprotein) nimetatakse ka „halvaks kolesterooliks“. Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintele põhjustades aterosklerootiliste naastude teket.

Ateroskleroosi tekeSeda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.

Naastu suurenedes ummistub osaliselt veresoone valendik. Selle tagajärjel võib tunda valu rinnus ehk stenokardiat.

Valud on seotud sellega, et hapnikurikast verd ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihases tekib isheemia ehk hapnikunälg, areneb välja südame isheemiatõbi.

Suurenedes muutub naast ebastabiilseks ja võib lõhkeda. Naastu rebenedes vabanevad ained, mis põhjustavad trombi tekke.

Tromb sulgeb veresoone valendiku kas osaliselt või täielikult. Kui tromb on tekkinud südamelihase arterites ehk koronaarides, siis on tagajärjeks südamelihase verevarustuse häire või südamelihase surm ehk infarkt.

Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi.

Vaadake, kuidas kolesterool ummistab teie artereid videost “Ateroskleroos – haigus numbrite taga”

Lisaks kolesteroolile sisaldab veri ka triglütseriide ehk neutraalrasvu. Neid sünteesitakse samuti maksas või omandatakse koos toiduga. Triglütseriididel on oluline roll organismi energiavahetuses, kuid liiga suur triglütseriidide sisaldus veres soodustab sarnaselt kolesteroolile südame isheemiatõve teket.

Kolesterooli langetava ravi eesmärk on:

Pidurdada ateroskleroosi ehk rahvakeeli “veresoonte lupjumise” arengut  ja seeläbi vähendada südameveresoonkonna tüsistuste esinemissagedust.

Et selle eesmärgini jõuda, on vaja saavutada kolesterooli eesmärkväärtused.

  • Üldkolesterool < 5,0 mmol/L
  • LDL-kolesterool < 3,0 mmol/L
  • HDL-kolesterool > 1,0 mmol/L (meestel); > 1,2 mmol/L (naistel)
  • Triglütseriidid < 1,7 mmol/L

Kõrge ja väga kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidel on normid rangemad:

  • Üldkolesterool ≤ 4,5 mmol/L
  • LDL kolesterool < 2,5 mmol/L (< 1,8 kui tegemist väga kõrge riskiga).

Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ja kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant.

Kolesterooli langetavat ravi saavad patsiendid peaksid kolesterooli taset kontrollima üks kord aastas (juhul kui ei ole mõnda muud põhjust sagedasemaks kontrollimiseks).

Kardiovaskulaarsete riskide kohta saate täpsemalt edasi lugeda siit.

Vaata lisaks:

E-loeng - Kolesterool ja tervis
Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. EE-0322-10-2017-CV, 10.10.2017.
web flash ad