Süda

Millest süda koosneb?

Süda on kolmekihilise seinaga õõnes lihaseline elund. Südant ümbritseb ja kaitseb väline vedelikuga täidetud kott ehk perikard. Keskmist kihti, mis koosneb peamiselt südamelihasest, nimetatakse müokardiks. Siledat sisemist kihti nimetatakse endokardiks.

Südames on neli kambrit

Ülemisi kambreid nimetatakse vasakuks ja paremaks kojaks; alumisi kambreid nimetatakse vasakuks ja paremaks vatsakeseks. Südame kambrid koguvad ja pumpavad vere nendega ühendatud veresoonte kaudu keha erinevatesse osadesse. Vatsakeste seinad on palju paksemad ja lihaselisemad kui kodade omad, sest vatsakesed teevad suuremat pumpamistööd.

Veri jõuab pärast keha erinevates kudedes ringlemist tagasi südamesse ning siseneb sinna kahe koja kaudu. Parem koda saab vere keha kõikidest kudedest, v.a kopsudest. See veri on hapnikuvaene, st sellest on hapnik eemaldatud, kuid see sisaldab suures koguses süsihappegaasi, mis tuleb organismist eemaldada. Vasak koda saab kopsudest hapnikurikast ehk hapnikuga küllastunud verd, et seda organismi erinevatesse kudedesse edasi pumbata.

Kaks vatsakest on südame osad, mis pumpavad verd keha erinevatesse osadesse. Hapnikuvaene veri voolab paremast kojast paremasse vatsakesse, mis pumpab vere kopsudesse, kus veri varustatakse uue hapnikukogusega. Sarnaselt voolab hapnikuga rikastatud veri vasakust kojast vasakusse vatsakesse, mis pumpab vere keha ülejäänud osadesse.

Veresooned

Veresooni, mis toovad vere südamesse, nimetatakse veenideks. Veresooni, mis viivad vere südamest eemale, nimetatakse arteriteks. Südame paremal pool olevat kahte veeni, mis toovad hapnikuvaese vere organismi kudedest paremasse kotta, nimetatakse ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Hapnikuvaene veri liigub paremasse vatsakesse ja lahkub sealt kopsu suunduvate kopsuarterite kaudu. Hapnikurikas veri naaseb kopsudest vasakusse kotta kopsuveenide kaudu ja lahkub südamest suurima arteri ehk aordi kaudu.

Kuidas paneb süda vere täpselt õigel viisil ringlema?

Südamel on mitu ühesuunalise ehitusega klappi, mis takistavad vere tagasivoolu ja hoiavad seda liikumas õiges suunas. Vereringet reguleerivad nelja tüüpi klapid.

Südame klapid

Kolmikhõlmklapp ehk trikuspidaalklapp paikneb parema koja ja parema vatsakese vahel. Mitraalklapp paikneb vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel.

Pulmonaalklapp kontrollib verevoolu paremast vatsakesest kopsuarteritesse. Viimane, aordiklapp, reguleerib verevoolu vasakust vatsakesest aorti.

Kõik need klapid on nagu hingedega uksed, mis avanevad ainult ühes suunas. Vere tagasivool paneb nad sulguma ning see takistab tagasivoolu.

Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. EE-0322-10-2017-CV, 10.10.2017.
web flash ad