Vereringe

Veri

Veri koosneb ligikaudu 60% vedelikust ja 40% rakkudest. Vedelik ehk plasma koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud valgud ja mitmesugused keemilised ühendid. Rakke on kolme tüüpi. Erütrotsüüdid ehk vere punalibled, mis annavad verele tuntud punase värvuse, transpordivad kehasse hapnikku. Leukotsüüdid ehk vere valgelibled on organismi “sõdurid”, mis kaitsevad keha nakkuste eest. Trombotsüüdid on olulised vere hüübimiseks, et parandada kahjustatud veresooni ja peatada verejooks.

Vereringe

Verevool ehk vereringe liigub kehas kahes peamises süsteemis: suures ehk süsteemses vereringes ja väikeses ehk kopsuvereringes.

Suur vereringe kannab hapnikuga rikastatud verd südamest enamikku keha kudedesse ja toob hapnikuvaese vere tagasi paremasse kotta.

Kopsuvereringe kannab hapnikuvaese vere südamest kopsudesse ja toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta.

Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse.

Veresooned

Veri voolab veresoontes. Arterid on suhtelised suured veresooned, mis kannavad verd südamest eemale. Südameartereid nimetatakse koronaararteriteks.

Suur ehk süsteemne vereringe

Organismi suurim arter on aort, mis viib hapnikurikka vere südame vasakust vatsakesest välja. Aort hargneb järjest väiksemateks ja väiksemateks arteriteks, mis varustavad verega organismi kõiki osi.

Väikseimad veresooned on kapillaarid. Õhukese seinaga kapillaarides toimub toitainete, gaaside ja jääkainete vahetus keha kudede ja vere vahel. Veres olev hapnik ja toitained liiguvad kapillaaridest välja rakkudesse ning rakkudes olev süsihappegaas ja muud jääkained liiguvad verre.

Pärast seda vahetust kannavad veenid vere südame suunas tagasi. Suurimad veenid – õõnesveenid – kannavad hapnikuvaese vere tagasi südame paremasse kotta, lõpetades sellega suure vereringe.

Kopsuvereringe

Parem vatsake pumpab hapnikuvaese vere kopsuarterisse, millel on kaks haru, mis viivad vere kummassegi kopsu. Mõlemas kopsus on kapillaaridega ümbritsetud tillukesed alveoolid ehk kotitaolised põiekesed.

Kui inimene hingab sisse, täituvad alveoolid hapnikurikka õhuga. Süsihappegaas ehk CO2 liigub verest alveoolidesse. Samal ajal liigub hapnik ehk O2 alveoolidest verre. Kui inimene hingab välja, eemaldatakse süsihappegaas organismist.
Hapnikurikas veri voolab nelja kopsuveeni, mis tühjenevad südame vasakusse kotta ja lõpetavad kopsuvereringe.

Südamevereringe

Südamevereringe koosneb kahest suurest pärgarterist (koronaarist) – vasakust ja paremast pärgarterist – ja nende harudest südame pinnal. Kui ükskõik milline harudest on blokeeritud, ei pääse hapnik südamelihase vastavasse ossa ning põhjustab selle osa kärbumise, ehk infarkti.

Südame koronaarhaiguseks ehk südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest).

Ägedaks koronaarsündroomiks (ÄKS, ingl k ACS) nimetatakse seisundit, mille korral on tekkinud südame pärgarterites verevarustuse häire, mistõttu südamelihase kahjustus on tekkimas või juba käigus.

Pärgarterid ehk koronaararterid

Küsimused AstraZeneca toodete kohta: estonia@astrazeneca.com
Kui teie küsimus puudutab teie enda või teie perekonnaliikme tervist, võtke palun ühendust arsti või apteekriga. 1023297.011_12/16_EE
web flash ad